Sibulalest (Rhizoglyphus spp.) sibulal ja küüslaugul

Sibulalestad on perekonda Rhizoglyphus kuuluvad kahjurid, kes asustavad taimede maa-aluseid säilitusorganeid. Nad kahjustavad sibulaid ja küüslauku nii kasvuperioodil kui ka hoidlas ning võivad talvituda mullas leiduvatel taimejäänustel või nakatunud istutusmaterjalis.

Liigid ja nende eripärad

Eestis on levined peamiselt kaks sibulalesta liiki: Rhizoglyphus robini ja Rhizoglyphus echinopus. Kuigi neid ei ole välise vaatluse teel võimalik eristada, on nende bioloogias teatavad erinevused. Sibulalestaliik R. robini eelistab kõrgemat temperatuuri ning suudab tungida ka tervesse koesse, olles sageli kahjustuse esmane põhjustaja. Teine liik, R. echinopus (tuntud ka kui sibula-juurelest), on jahedama keskkonnaga paremini kohastunud ja asustab sagedamini kudesid, mis on juba haiguste või mehaaniliste vigastuste tõttu nõrgestatud. Mõlemad liigid võivad esineda koos ja niiden elutegevus soodustab mädanike levikut.

Kahjustuspilt ja sümptomid

Lestade tegevus on koondunud juurtele, sibula põhjale ja soomuste vahele. Küüslaugul algab koe lagunemine ja pehmenemine sagedamini just kannaosa juurest, liikudes ülespoole. Sibulal võib sarnane pehmenemine esile tulla ka kaelaosas.

Toitumise tagajärjel muutub sibula või küüslauguküüne sisu pehmeks ja vormituks massiks ehk pudruks. Tugeva nakkuse korral jäävad sibulast järele vaid kuivanud välissoomused ja puidune puru. Kasvaval taimel väljendub kahjustus kiduras kasvus ja lehtede enneaegses kolletumises. Lestade tekitatud haavad on sisenemisteeks märgmädanikku põhjustavatele bakteritele ja seenhaigustele nagu fusarioos.

Tuvastamine

Sibulalestad on ligikaudu 0,5–1 mm pikkused, pärlja läikega valkjad ja ümara kehaga. Jalad on pruunikad. Üksikisendit on raske märgata, kuid tavaliselt tegutsevad nad salkadena. Kontrollimisel tuleb uurida eriti sibula põhja ja soomustealust kude. Kui laguneva massi sees on näha liikuvaid valgeid kerasid, on tegemist lestadega. Oluline on eristada lestakahjustust hahkhallitusest ja valgemädanikest, mis tekitavad koe pinnale iseloomulikku hallituskirme või seenemügaraid.

Levik ja haigustunnused

Ennetus ja tõrje

  • Kasuta tervet, mädanikuta ja võimaluse korral kontrollitud istutusmaterjali.
  • Väldi sibulate ja küünte vigastamist koristamisel, sorteerimisel ning istutamisel, sest kahjustatud kude on lestadele ja mädanikutekitajatele vastuvõtlikum.
  • Eemalda pehmed ja mädanenud sibulad.
  • Korista taimejäänused ning väldi sibula või küüslaugu kasvatamist järjest samal kohal, sest lestad võivad püsida laguneval taimsel materjalil.
  • Kuivata saak korralikult ning hoia seda jahedas, kuivas ja õhustatud ruumis. Sellised tingimused vähendavad lestade aktiivsust ja säilitusmädanike riski, kuid ei pruugi juba sibulas olevaid lesti hävitada.
  • Kuumveeravi võib vähendada lestade hulka, kuid vale temperatuur või töötlemisaeg võib kahjustada istutusmaterjali ja vähendada idanemist.

Vaata ka neid – oht segi ajada

Sarnaseid tunnuseid võivad põhjustada ka need haigused või kahjurid:

Scroll to Top