Väike-kapsaliblikas (Pieris rapae) ja naeriliblikas (Pieris napi) on meil tavalised põualiblikad ning on väga sarnased.
Tunnused ja levik
Olulisemat kahju teeb väike-kapsaliblikas.
Liblikas muneb munad ühekaupa ristõieliste taimede lehtede alumisele küljele. Koorunud röövikud elavad ja toituvad üksikult. Teise põlvkonna röövikute tekitatud kahju on suurem. Röövikud tungivad välislehtedelt ka kapsapeale ja lillkapsa õievarte vahele, närides sinna auke ja saastates väljaheidetega (esimene pilt).
Vaatamata sellele, et nad vähem arvukamad kui suur-kapsaliblikas teevad nad köögiviljadele siiski märkimisväärset kahju. Ekskrementidega saastunud taimed hakkavad haisema, kuna seal areneb kiiresti märgmädanik.
Eestis annab väike-kapsaliblikas kaks põlvkonda. Soodsal aastal lendlevad ka kolmanda põlvkonna liblikaid. Talvitub nukuna varjatud kohas.
Väike-kapsaliblika röövikud on 25 mm pikkused, pea ja keha on rohelised, kaetud valgete karvadega. Nõrkkollane seljajoon ja keha külgedel katkendlik rida kollaseid märke on peamine eristamise tunnus (teine ja kolmas pilt).
Naeriliblika röövikutel puudub kollane seljajoon ning on üks kollane laik kehalülil (neljas pilt). Naeriliblikad on segedasemad kevadperioodil.
Ennetamine ja tõrje
Vajadusel tehke tõrjet, hävitage ristõielised umbrohud, sest just neil areneb tavaliselt väike-kapsaliblika esimene põlvkond.
