Tüfuloos (Typhula spp) on murude laialt levinud haigus, mis areneb lumikatte all, kui see jääb maapinnale pikemaks ajaks, tavaliselt 3 kuud või kauemaks. EMU Taimetervise õpetooli poolt määramise tulemusena esineb rohumaadel peamiselt T. phacorrhiza ja T. ishikariensis, millest esimene on laialt levinud ning vähem agressiivsem liik. Tänavu kevadel, tänu kesisele lumele, väga suuri kahjustusi pole tähele pannud.
Haigustunnused ja levik
Haigustunnused ilmnevad pärast lume sulamist. Tüfuloos põhjustab murule heledaid pleegitatud ümmargusi laike, mille läbimõõt on 7-60 cm, kuid enamasti on vahemikus 15-30 cm. Kahjustatud muru on matt ja võib olla vettinud välimusega. Suure nakkuse korral laigud ühinevad ning modustavad suuremaid ebakorrapärase kujuga pleegitatud alasid. Laigu servadesse võivad moodustuda hallikasvalged seeneniidistiku massid. Lisaks esinevad sageli kahjustatud lehekoel väikesed punakaspruunid või mustad sklerootsiumid (pisikesed nööpnõelapea suurused täpid), mida lumiseene (Microdochium nivale) kahjustuse puhul ei teki, kuigi muud haigustunnused on suhteliselt sarnased.
Tüfuloos levib sügisel ning areneb pikema perioodi vältel, mil lumi katab külmutamata maad ja mulla temperatuur on veidi üle külmumise. Optimaalne kasvutemperatuur on 5˚C, kuid kasv võib toimuda temperatuuridel kuni 10˚C. Tüfuloos ei arene, kui maapind külmub enne esimest lumesadu sügisel/talvel või kui lumi sulab keset talve, külmutades maapinna.
Fotod: Kaire Loit, Eneli Käger, Tiiu Annuk
Ennetamine ja tõrje
Muru taastub tüfuloosist sageli looduslikult, kuid nakatunud muru kerge riisumine ja kevadel hävinud alade taaskülvamine võib kiirendada muru taastumist. Oluline on vältida lopsaka ja aktiivselt kasvava muru talvituma minekut, seega enne talve tulekut niitke muru, et talvituma ei läheks väga suur taimik.
Üldiselt pole kodumuru fungitsiididega töötlemine õigustatud, kuid tõsiste kahjustuste vältimiseks võib see osutuda vajalikuks, eriti golfimurudel. Keemiline töötlemine on vajalik seal, kus soovitakse muru kvaliteeti ja ühtlust. Ajastamine on ülioluline, parim aeg haigusetõrjet teha on enne esimest lumesadu või püsivat külmaperioodi.
