Sõstra-kublatäi (Cryptomyzus ribis) kahjustab eelkõige punast sõstart.
Tunnused ja levik
Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Vastsed kooruvad varakevadel ja siirduvad lehtede alaküljele toituma, imedes taimemahla. Imemise käigus eritatakse lehte aineid, mis põhjustavad lehtede kortsumist, moonutusi ja värvimuutust. Moondunud leht omandab punaka või kollakasrohelise värvuse.
Täiskasvanud kublatäid on 1–2 mm pikkused. Kublatäidel areneb suve jooksul mitu põlvkonda. Kesksuvel arenevad osadest vastsetest tiivulised isendid, kes rändavad huulõielistele nagu mets-nõianõges (Stachys sylvatica). Umbes sel ajal saavad ka sõstral populatsioonid otsa, kuid kahjustatud lehestik jääb nähtavaks kuni lehtede langemisni. Lehetäid naasevad sõstardele sügisel, kus areneb suguline põlvkond ning emased munevad talvituvad munad.
Tõrje
Võimalusel taluge lehetäide populatsioone ja ärge tehke midagi.
Lehetäidest toituvad paljud kasulikud putukad ja nad on aiaökosüsteemi osa. Tuleb teada, et lehetäide populatsioonid arenevad sageli enne, kui nende looduslikud vaenlaseid on piisavalt aktiivsed. Üldiselt pole tõrje vajalik ja taimed annavad head saaki. Enamasti söövad lepatriinud, sirelaste vastsed jt kasurid lehetäid ära ning lehe alaküljel on näha vaid lehetäide kestasid.
Suure kahjustuse korral võib eemaldada kahjustatud lehed ja võrsed, kuid enne veenduda, et lehetäid on ikka lehe alaküljel toimetamas või on jäänud järele vaid kubladega leht, mis on taimele vajalik.
