Roositirdi (Edwardsiana rosae) peremeestaimedeks on peamiselt roosõieliste sugukonda kuuluvad perekonnad nagu kibuvits, murakas, maasikas, viirpuu, pihlakas, õunapuu, pirnipuu jne.
Tunnused ja levik
Valmik on umbes 3,5-4 mm pikkune väike putukas, puhkeolekus tiivad katusjalt koos. Vastsed ja nümfid (vastsed kellel on tiivaalgmed arenenud) on valkja värvusega ja elavad nagu täiskasvanudki lehtede alumisel küljel. Talvituvad munadena, mis paigutatakse noorte rohtsete võrsete epidermise alla. Kevade saabudes kooruvad vastsed, kes imevad lehtedest taimemahla, selle tulemusena tekivad lehtedele, kui ka pungadele tüüpilised värvimuutused. Olenevalt rünnaku intensiivsusest moodustuvad hõbedase või valkjaskollase värvusega täpilised alad või terved laigud.
Imemine vähendab lehtede fotosünteesivõimet isegi siis, kui intensiivset kahjustust ei esine. Tugevad kahjustused võivad mõjutada kõiki lehti.
Ennetamine ja tõrje
Kuigi kahjustused on sageli ebameeldivad, suudavad roosid sellele vastu seista ja võimalusel tuleks kahjustustega leppida.
Roositirdil on ka palju looduslikke vaenlasi nt kiilassilmad.
Kui aga kahjustused muutuvad vastuvõetamatuks on tõrje sarnane lehetäidega.
