Roosi-pahkvaablane (Diplolepis rosae) tekitab oma elutegevusega silmapaistva välimusega pahkasid.
Tunnused ja levik
Pahk areneb lehe kaenla või otsapunga moodustisena kibuvitsa (Rosa) perekonna liikidel. Pahka ümbritseb tihe pikkade jäikade hargnenud karvadega väljakasved, mis on sageli erksavärvilised, algul rohelised, hiljem roosa, karmiinpunase kuni punakaspruuni värvusega. Kõige kaunimad on nad suve lõpul sügise algul.
Emane pahkvaablane muneb lehepunga kuni 60 muna. Pahk ei ole ühe vastse elupaik vaid seal on vastseid palju, kus igaüks elab oma kambrikeses. Pahk on selle väikese kiletiivalise putuka vastsetele nii elupaigaks kui toiduallikaks ning pakub ka füüsilist kaitset röövtoiduliste eest. Vastsed eritavad toitumisel taime kasvuaineid nii kujunebki liigile omane pahk.
Roosi-pahkvaabblane talvitub, selleks ajaks juba pruuni ja kuiva välimusega, pahas. Kevadel väljuvad valmikud pahast ning paljunevad partenogeneetiliselt st isaseid paljunemiseks ei vaja.
