Ripslased (Thripidae) sibulal.
Tubakaripslane (Thrips tabaci) on meil enamlevinud liik, kes toitub sibulast aga ka mitmesugustest köögiviljataimedest. Nii vastsed kui valmikud imevad lehtedest mahla. Klorofülli eemaldamine põhjustab lehtedel valgeid kuni hõbedasi laike ja triipe (vaata pilte).
Tunnused ja levik
Kahjustatud kude võib muutuda kuivaks ja kollaseks ning lõpuks pruunistuda ja hävida. Suure kahjustuse korral on näha lehtedel pisikesi väljaheite musti täppe. Ripslased eelistavad toituda sibulakaela keskel. Kahjustuse tõttu kiireneb taimede valmimine ja vananemine ning nad võivad põhjustada moonutatud ja alamõõdulisi sibulaid, alaneb saagikus kui kvaliteet.
Täiskasvanud ripslane on 0,8–0,9 mm pikkune sale helekollane kuni tumepruun putukas, 2 paari kitsaste ripsmeliste tiibadega. Emased munevad lehkoe sisse. Kõige arvukamad on nad kuumadel ja kuivadel perioodidel. Sellise ilmaga võib areng munast valmikuni toimuda kahe, tavaliselt 3-4 nädalaga, seega võib neil hooajal areneda 5-8 põlvkonda.
Kahjur talvitub valmiku- või vastsestaadiumis mulla ülemises kihis või taimejäänustes, kuid ka sibulasoomuste ja kasvuhoone konstruktsioonide vahel. Ripslased võivad levitada viirushaiguseid.
Ennetamine ja tõrje
Ripslaste esinemise kohta saab teha seiret siniste liimipüünistega.
Mullaharimine ning taimejäänuste koristamine aitab vähendada ripslaste arvukust, samuti pidurdab nende levikut intensiivne vihmutamine.