Porgandikärbes (Chamaepsila rosae)

Porgandikärbes (Chamaepsila rosae) on hästi tuntud nii porgandi, kui teiste sarikaliste kasvatajatele.

Tunnused ja levik

Porganditega koos tuuakse sageli kahjur keldirsse. Kevadel alustavad kärbsed lendlust juuni esimesel poolel. Peremeestaime lõhn meelitab täiskasvanud emaseid. 

Emased munevad õhtul asetades munad niiskele maapinnale porganditaime lähedusse. Keskmine viljakus on 100-120 muna. Koorunud kahvatukollased kuni 10 mm pikkused vaglad kahjustavad noorte taimede juuri, mille tulemusena võivad külvid hõreneda.  Kahjustatud taimedel on violetsed lehed, mis hiljem kolletuvad ning võivad isegi kuivada. Hiljem tungivad vastsed peajuurde, juurikate väliskesta all on näha roostespruunid käigud.  Porgandi juurikas muutub mõruks ja puiseks. Juurikad on vastuvõtlikud sekundaarsele nakkusele. 

Kahjustatud taimedel on violetsed lehed, hiljem kolletuvad ja võivad isegi kuivada. Vastsete areng kestab 20-25 päeva, seejärel nukkuvad pinnases 4-10 cm sügavusel. 

Teise põlvkonna kärbsed ilmuvad juulis augustis, nende vastsed arenevad 40-50 päeva. Osa vastseid satub koos juurikatega hoiukohta, kus nad sügisel või kevadel toitumise lõpetavad. Teise põlvkonna nukud jäävad kuni 10 cm sügavusele mulda talvituma.

Porgandikärbes on niiskust ja varju vajav putukas, nad on suhteliselt kehvad lendajad, seetõttu kipuvad populatsioonid olema lokaalsed. Esineb kõikjal, kuid koondub tuulevaiksematesse kohtadesse, kus maapinnal püsib pidevalt kõrge õhuniiskus. Eriti aktiivne on lendlus pärast vihma. Tõenäoliselt rändavad kärbsed munemiskohti otsides vähem kui 1,0 km. 

Porgandikärbes on 4–5 mm pikkune säravmusta rindmiku ja tagakehaga. Tiivad on laiad, säravad, roheka läikega, poolläbipaistvad kollakad jalad, oranžikas pea. Pisut kogemust omandades on neid suhteliselt lihtne eristada teistest püütud liikidest.

Ennetamine ja tõrje

Võimalusel rajage porgandipõld tuultele avatud kohta ning kaugemale kui 1,0 km eelmise aasta asukohast. Sügiskünd aitab hävitada talvituvaid nukke. 

Külvake võimalikult vara või siis pigem hiljem. Mullaharimine (sügiskünd) hävitab talvituvaid nukke. 

Kasvatage segakultuuris, see aitab peremeestaime lõhna varjata. 

Katke peenar kattelooriga kohe pärast külvi, servad korralikult pinnasesse!

Kasutage seireks kollaseid liimpüüniseid. Kuna tõrjeks saab kasutada erinevaid kontaktse toimega insektitsiide on tõrje ajastus ülioluline, et vältida kärbeste munemist, sest tõrjevahendid kärbse vastseid ei tapa. Kõige aktiivsemad on kärbsed hilisel pärastlõunal.

Scroll to Top