Õunapuu-võrgendikoi (Yponomeuya malinellus) kahjustab peamiselt õunapuud, harvem pirnipuud ja pihlakat.
Tunnused ja levik
Täna näeme võrgendipesi (esimene ja teine pilt), milles toimetavad vilkalt liikuvad röövikud (kolmas pilt). Algul söövad röövikud pungi ja lehti, hiljem mässivad terved oksad võrgendisse. Toitumise lõpetanud, koob igaüks endale hõbevalge kookoni ning nukkub seal (neljas pilt). Liblikaid võime näha juulis augustis (viies pilt). Liblikas muneb noortele okstele kuni sajast munast koosnevaid kogumikke ning katab need näärmenõrega, mis moodustab oksaga värvuselt sarnaneva tugeva kilbi. Selle kilbi all röövikud talvituvad ning taluvad ka kõige tugevamat pakast. Kevadel väljub seltsing munakilbi alt, liigub noortele lehtedele ja tungib esialgu lehe tipust lehekoesse. Lehetipp muutub pruuniks ja kuivab. Veidike kasvanud röövikud väljuvad lehekoest ja liiguvad võrse tipulehtedele. Nüüd mässitakse lehed võrgendiga kokku ning röövikud toituvad ühises võrgendipesas.
Puu on võimeline kompenseerima lehestiku, kuid muutub külmaõrnaks. Kahjustusele järgneval aastal võib saagikus langeda.
Üks põlvkond suve jooksul.
Ennetamine ja tõrje
Kõige lihtsam tõrje on pesakond veega maha uhtuda või käsitsi eemaldada. Oluline on see laiali lüüa, nii saavad ka röövtoidulised linnud ja loomad nendest toituda.
Ei ole vaja oksi välja lõigata.
