Õunapuu-pahklest (Eriophyes mali), kahjustab ainult õunapuud, nad on väga liigispetsiifilised, sarnane liik on pirnipuu-pahklest (E. pyri), kes kahjustab pirni ja mõningaid lähedasi liike vt. eraldi postitusest.
Tunnused ja levik
Pahklestad kahjustavad nii lehti kui vilju, tekitades madalaid pahku. Pahad on alguses rohelised või punased, kuid kahjustatud koe suremisel muutuvad need hele- kuni tumepruuniks. Viljadel tekitavad pahklestad korkkude, kuid ei ela pahkades. Tõsised kahjustuse korral võivad õunad deformeeruda. Lehestiku tõsine kahjustus võib põhjustada lehtede langemist ja vähendada võrsete kasvu.
Pahklestad talvituvad täiskasvanud emasloomadena pungade aluses või välimiste pungasoomuste all. Kevadel, kui pungad hakkavad paisuma, tungivad talvitunud emased sügavamale pungadesse ja munevad sinna. Kevadel areng munast valmikuni kestab umbes 20–30 päeva. Emasloomade ja nende järglaste toitumine tekitab arenevatel lehtedel pahku. Pahkade moodustumisel surevad pahkade keskpunkti lähedal olevad leherakud ja tõmbuvad ümbritsevate rakkude suurenemisel laiali, luues augu. Kevadel esimese põlvkonna lestad sisenevad nende aukude kaudu pahkadesse ja toituvad sees olevast pehmest lehekoest. Pahkade sees areneb kasvuperioodil mitu põlvkonda. Suvised põlvkonnad vajavad arenemiseks vaid 10–12 päeva. Kui pahad muutuvad üle asustatuks või lehed on tugevalt kahjustatud, võivad lestad migreeruda uutele lehtedele ning põhjustavad toitumisega uusi pahkasid. Viljakahjustused on põhjustatud pungade vigastusest enne õitsemist.
Tõenäoliselt levivad lestad puult puule või viljapuuaiast viljapuuaeda tuule, lindude ja putukatega. Pahklestad kahjustavad eelkõige maha- või hooletusse jäetud viljapuuaedade puid. Hästi hooldatud viljapuuaedades tavaliselt pahklestasid ei esine. Minu esmakordne leid, väga lahe 
.
