Tunnused ja levik
Õunapuu-kärntõbi (Venturia inaequalis) põhjustab eelkõige kahjustusi lehtedel ja viljadel. Nakatuda võivad ka noored võrsed, õied, tupplehed ja pungasoomused.
Varajasel kahjustusel on lehtedel heledad laigud, hiljem laigud suurenevad ning muutuvad oliivivärvi ja sametiseks (esimene ja teine pilt). Viljadel tekivad mustad või hallikad heledama äärisega laigud, mille all vili korgistub. Vilja kasvamisel korgistunud kohad ei paisu, viljasse tekivad lõhed (kolmas ja neljas pilt), viljad jäävad ebasümmeetriliseks. Võrsete nakatumisel tekivad neile väikesed puhetised, mis lõhkevad. Peenematele okstele moodustub hulganisti tavaliselt võrsega risti suunatud koorepragusid. Varajase nakkuse korral võivad nakatuda ka õied, mille tupplehtedelt levib nakkus kergesti viljadele.
Haigustekitaja talvitub varisenud lehtedel. Kevadel niisketes tingimustes küpsed viljakehad (pseudoteetsiumid) paisuvad ja kotteosed vabanevad ning kanduvad õitele ja lehtedele vihma ja tuulega. Enamikul aastatel langeb kotteoste levik kokku mitmenädalase perioodiga pungade puhkemise ja õitsemise lõpu vahel. Selline nakatumine toimub üks kord hooajal. Peale esialgset lehtede nakatumist arenevad tihedal seeneniidistikul eoskandjad lülieostega, just see põhjustabki lehtede sametist välimust.
Ühe kasvuperioodi jooksul võib olla palju nakatumise tsükleid ja lülieoste tootmist. Nakatumine ja eoste teke sõltub niiskusest, samuti temperatuurist.
Ennetamine ja tõrje
Sügisel riisu mahavarisenud lehed ja põleta.
Fungitsiidide kasutamisel on ajastus ülioluline, tuleb hoida ära esmast kotteostega nakatumist.
