Õunapuu-jahukaste (Podosphaera leucotricha) nakatab peamiselt õunapuud, harvem pirnipuud, küdooniat, kirssi jms.
Haigustunnused ja levik
Seene elutsükkel on tihedalt seotud õunapuu fenoloogiaga. Haiguse tõttu kattuvad noored lehed ja leherood (kõige sagedamini alumiselt küljelt) hallikasvalge võrgendilise ja jahuse kirmega. Kirme muutub hiljem punakaks.
Haigestunud lehed ei arene välja ja keerduvad ülespoole, nähtavale tulevad lehtede alumised küljed. Osa kahjustunud lehtedest variseb enne kesksuve.
Võrsetele tekib hall kirme, mis aja jooksul tumeneb. Võrsete kasv peatub, nad kõverduvad ja nende tipud kuivavad. Altpoolt hakkab arenema arvukalt külgvõrseid, puu muutub põõsasjaks.
Õied ja õieraod kattuvad valge kirmega, kahjustatud õied ei viljastu.
Viljadele tekib võrgutaoline (korkkoetaoline) muster ja värvimuutus. Viljad võivad ka moonduda või jääda väikeseks. Haigus vähendab õunasaaki kui selle kvaliteeti.
Haigust soodustab soe ja kuiv ilmastik. Nakatumiseks ei ole vaja niiskust. Nakatumise intensiivsus sõltub haigustekitajate hulgast ja tuulest. Kuna õunapuuvõrsete kasvuperiood on pikk, jääb puu vastuvõtlikuks mitmeks kuuks.
Haiguse ennetamine ja tõrje
Viljapuudel lõigata sügisel välja kõik jahukastest nakatatud võrsed ja põletada, sest nii hävib pungades talvituv seeneniidistik, mis põhjustab noorte lehtede esmase nakatumise. Karmidel talvedel nakatunud pungad hukkuvad, kuna need on külmale vastuvõtlikumad, sel juhul hävib ka pungades talvituv seeneniidistik.
Sordid on erineva resistentsusega jahukastele.
