Nisu-kõvanõgi (Tilletia caries) nakatab nisu, rukist ja teisi kõrrelisi.
Haigustunnused ja levik
Normaalsete terade asemel on arenenud läbipaistva kilega kaetud nõgiterad, mille purunemisel on näha musta pulbrilist seente eoste massi. Enne nõgiterade valmimist ei erine haigestunud taimed oluliselt tervetest. Nõgiteradega pead on oma kerguse tõttu tervetest rohelisemad ja püstisemad. Nõgipeade ohted ja sõklad on tavaliselt kahjustamata.
Nakatumine toimub taime seemnete idanemise ajal ning seda soodusavad niisked ja jahedad tingimused.
Haigustekitaja talvitub talieostena terade pinnal ja aeg-ajalt mullas. Seemne idanemisel hakkab arenema ka patogeen, mis nakatab idandeid. Idust levib seene mütseel süsteemselt kogu taimes. Loomise ajal laguneb arenevasse terasse tunginud mütseel, moodustades nõgieoseid. Viljakoristusega nõgiterad purunevad ja vabaneb heeringasoolvee lõhnaline nõgieoste mass.
Haiguse levikut soodustab puhtimata seemne kasutamine, pikale veninud idanemine, idanemisaegne soe ja tihedaks tallatud muld, vastuvõtlikud sordid. Kahjustatud seemne tõttu ei pruugi seda saada turustada, kuna seemned on tumedamad, levib ebameeldiv lõhn. Massilisel esinemisel võib põhjustada inimeste ja koduloomade mürgistust.
Tõrje
Tõrjeks külvis puhtida.
Resistentseid sorte veel pole, aga kuna haigustekitaja on seemne pinnal, mitte sees nagu lendnõgede puhul, siis saab seda hästi kontrollida puhtimisega, kas keemiliselt tavaviljeluses või kuumtöötlusega mahedas.
