Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus) ei mõjuta küll oluliselt põldoa saagikust, kuid muudab oluliselt seemnete kaubanduslikku välimust ja toiduoaks selline seeme ei kõlba (esimene pilt). Idanevus võib sellistel auklikel seemnetel olla siiski küllalt hea.
Tunnused ja levik
Mardikad on 3,5-4,5 mm pikkused mustjad, kattetiivad hallikaspruunid valgete tähnidega ja ei kata kogu tagakeha (teine pilt). Päevasel ajal äärmiselt liikuvad.
Munemist alustatakse noortele 2-5 cm pikkustele kaunadele (kolmas pilt). Munadest koorunud tõugud tungivad läbi kauna seina ja arenevad seemnetes. Ühes seemnes võib areneda kaks kuni kolm vastset.
Enne nukkuma minekut lõikab vastne ümmarguse korgi, nukkub teras (neljas pilt) ning samas kooruvad noormardikad. Täiskasvanud mardikad võivad väljuda seemnetest nii enne kui pärast koristust.
Taimede kasvuaegsel tõrjel võib arvestada, et mardikate aktiivsus suureneb temperatuuri tõusuga, kui temperatuur tõuseb üle 20 °C, üle 25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne.
Tõrje
Tõrje on keeruline, efektiivsem on, kui mardikaid tõrjutakse munemiseelsel perioodil, sel ajal on taimel arenenud umbes 5–6 õisikut ja kauna moodustumise märke pole näha.
