Leinasääsklased (Sciaridae) on üsna tavalised kahjurid, keda võib kohata kodus aknalaual olevates lille- ja ürdipottides. Leinasääsed võivad olla ka tomatil ja kurgil või paprikal, mida kasvatatakse ette potis.
Enamasti peetakse neid üsna ohututeks, kuid vastsete toitumist taimejuurtest seostatakse juuremädanikku tekkega.
Tunnused ja levik
Täiskasvanud leinasääsed on umbes 3 mm pikkused tumepruunid või mustad sääsed. Neid võib sageli näha potitaimede kasvusubstraadi pinnal puhkeolekus. Nende vastsed on peenikesed, valkjad või poolläbipaistvad musta peaga vaglad, kes kasvavad umbes 6 mm pikkuseks.
Leinasääskede vastsed toituvad lagunevast orgaanilisest ainest ja kasvukeskkonnas leiduvatest seentest. Kui nende arvukus on jõudnud kõrgele tasemele, võivad nad taime juurekarvadest toituda ning kahjustada ka juuri. Eriti ohustatud on seemikuid ja pistikuid, millel pole veel tekkinud kallusekude. Samas võivad vastsed kahjustada ka suuremaid taimi (nt begooniad, nelgid, kurerehad, jõulutähed). Vastsete tekitatud haavad juurtel võivad olla juuremädaniku nakkuse sisenemispunktiks. Täiskasvanud leinasääsed võivad vähendada taimede esteetilist välimust, jättes taimedele ja pottidele väljaheiteid (nn kärbsemust). Lisaks võivad nad saastada taimede lehti ja vilju.
Leinasääskedel on mitu põlvkonda aastas, emased munevad niiskele pinnasele kuni 200 muna. Vastsed toituvad umbes 1-2 nädalat, enne nukkumist. Umbes nädala pärast ilmuvad nukust täiskasvanud leinasääsed.
Ennetamine ja tõrje
Vältige taimede ülekastmist, et vähendada mullas kasvavate seente ja vetikate hulka. Ärge üle väetage!
Hakake kastma taimi alt, et mulla ülemine pind kuivaks, kuna sääsed munevad niiskesse mulda.
Kui probleem püsib, vaadake üle kasvusubstraat ning valige see, milles on vähem orgaanilist ainet. Vahetage poti muld, eelkõige ülemises 2 cm kihis. Kasutage multši pottide peal, et leinasääsed ei pääseks mulda munema.
Tõrjeks kasutage kollaseid liimpüüniseid, mis tuleks asetada taimede kohale. Bioloogilise tõrjena võib kasutada kasulikke nematoode (Steinernema feltiae), mis hävitavad vastseid.
