Kurgi-kuivlaiksus (Alternaria cucumerina), kahjustab ka teisi kõrvitsalisi.
Haigustunnused ja levik
Kõigepealt nakatuvad tavaliselt taime vanemad lehed. Algul on lehtedel väikesed pruunid laigud, hiljem suuremad ebakorrapärase kujuga, keskelt pisut heledamad laigud, mida ümbritseb sageli kollane halo, kuid mitte alati (vaata pilte).
Kahjustatud kohtadel on näha kontsentrilisi ringe, mis on iseloomulik kuivlaiksuse nakkusele.
Tugeval nakatumisel lehed surevad ja fotosünteesiva lehepinna vähenemise tõttu saagikus väheneb. Nakatuda võivad ka viljad.
Esmase nakkuse allikas on mullast taimejäänustelt, kus seen säilib seeneniidistikuna ning võib seal ellu jääda kuni kaks aastat. Kui temperatuur tõuseb ja lehtede niiskus suureneb, toodab mullas säilinud seeneniidistik eoseid ehk koniide, mis nakatavad elusaid taimekudesid. Koniidid võivad levida tuule, veepritsmete, putukate jm abil. Kahjustatud laikudel tekivad uued koniidid, mis nakatavad uut taimekudet, levides edasi sama protsessi kaudu. Patogeen võib ellu jääda ka nakatunud seemnel.
Soodsad tingimused haiguse levikuks ja nakatumiseks on soe temperatuur, ning selle kõikumine, pikaajaline lehtede niiskus ja kondensvesi, mis koguneb sünteetilise kile sisemisele seinale, taimede halb toitumine, eriti madal lämmastikusisaldus.
Ennetamine
Haiguse esmasel ilmumisel eemalda nakatunud lehed ja hävita, et vältida edasist haiguse arengut.
Ennetavalt kasuta puhitud ja haigusvaba seemet.
Loo taimedele optimaalsed kasvutingimused, väeta. Väldi kondensvee tekkimist, võimalusel eelista tilkkastmist.
Vajadusel pritsida fungitsiididega.
