Kartuli-tõusmepõletik, kartuli-vilttõbi (Rhizoctonia solani), haigustekitaja põhjustab ka kartuli-mustkärna (vaata teisi pilte).
Haigustunnused ja levik
Haigus esineb erinevate sümptomitena nii mugulatel, idudel kui kasvuaegsetel taimedel.
Kartuli-tõusmepõletiku puhul kahjustatakse idusid juba enne kui need tärkavad, tugeva kahjustuse korral idandid hävivad. Nõrga kahjustuse korral esialgu pole märgatavat mõju taime kasvule, kuid mõne aja pärast haiguse süvenedes osa võrseid kärbub (esimene pilt), osa nakatunud taimede ülemised lehed keerduvad ja värvuvad heledaks või kollakaks, mulla sisesel varreosal esinevad pruunid haavandid (teine pilt). Põllul on näha, et taimed vajuvad kahjustuse tõttu sageli laiali (kolmas ja neljas pilt). Kõrge niiskuse korral areneb varre alusel valkjashall viltjas seeneniidistiku kirme (viies pilt), sellest ka nimetus kartuli-vilttõbi.
Haigus piirab toitainete liikumist taimes ning nakatunud varte alusele võivad moodustuvad õhumugulad, sageli on mugulad pindmises kihis ning ebakvaliteetsed.
Nakatumist soodustab madal temperatuur ja märg muld, kui taime kasv on aeglane ning haigustekitaja saab kiiremini areneda.
Ennetamine ja tõrje
Pane kartul maha sooja mulda, sorteeri mustkärnaga kartul välja ja ära pane seda maha, sest haigustekitaja on seal peal.
Eemalda haigustunnustega taimed.
Haigustekitaja levib ka mulla kaudu, jälgi külvikorda.
