Haigustunnused ja levik
Haigustunnused ilmuvad tavaliselt taime lehtede mõlemale küljele. Iseloomulikuks tunnuseks on väikesed kiirgavad pindmised valged seeneniidistiku kolooniad. Tugeva nakatumise korral võib kogu lehe pind olla kaetud üleni jahuse kirmega. Sellised lehed kuivavad ja hävivad.
Haigustekitaja talvitub peiteoslatena taimekudedel või mullas. Soodsas keskkonnas väljuvad peiteoslatest kotteosed, mis on jahukaste sugulised eosed. Eosed levivad peamiselt tuule abil, aga ka vihmaga ja idanevad taimekoe pinnal, millel arenevad koniidikandjad koniididega.
Sekundaarne infektsioon on põhjustatud koniidide tootmisest ja levimisest. Suve lõpus arenevad kaalika lehtedel ja lehe vartel uued peiteoslad. Haiguse arenguks on soodne 15–20 °C temperatuur ja kõrge õhuniiskus, Seega nakatumine on ulatuslikum eelkõige sooja ja kuiva suve korral, kui on päeval madal ja öösel kõrge suhteline õhuniiskus. Haigus vähendab fotosünteesi ja mõjutab kasvatatava kultuuri saagikust.
