Harilik kärn (Streptomyces scabies) on bakterihaigus, mida peamiselt seostatakse kartuliga, kuid võib nakatada ka teisi kultuure.
Haigustunnused ja levik
Haigus levib mullas ning kahjustab juurvilja koort, soodustades teiste taimehaiguste teket ning vähendades saagikust ja säilivust. Taime maapealsetes osades pärast nakatumist mingeid nähtavaid kahjustusi ei teki.
Bakter eelistab neutraalset või leeliselist mulla pH-d (üle 5,5) ning sooja ja kuiva mulda. Haiguse leviku algstaadiumis tungivad bakterid peedi noortesse ja kasvavatesse juurtesse. Haigus ilmneb esmalt väikeste pindmiste laikudena, mis aja jooksul suurenevad ja korgistuvad. Oma elutegevusega toodavad bakterid toksiine, mis põhjustavad taimekoe korgistumist moodustades kärnalaike.
Ennetamine ja tõrje
Haiguse levikut soodustab kõrge pH tase ja kuiv muld. Seega on oluline vältida mulla lupjamist enne peedi kasvatamist ning kasta hooajal.
Samuti tuleb jälgida külvikorda ning eemaldada nakatunud taimed, et vältida haiguse levikut.
Lisaks aitab orgaaniliste väetiste kasutamine vähendada hariliku kärna teket, samuti on mõned peedi sordid on vähem vastuvõtlikumad.
Tavaliselt on peedil hariliku kärna kahjustused pindmised ning toiduvalmistamisel saab need koos koorega ära eemaldada. Kokkuvõttes kahjustab harilik kärn peedi kvaliteeti ja välimust, kuid ei mõjuta selle söödavust ega toiteväärtust.
