Hahkhallitus (Botrytis cinerea) vaarikal kahjustab peale viljade ka õisi, õieraagusid ja lehti.
Patogeeni levik ja haigustunnused
Haigustekitaja nakatab vaarikavõrseid õitsemise ajal, põhjustades aeg-ajalt õite tumedaks muutumist ja hukkumist. Seen võib nakatada vaarikaõisi ilma nähtavate sümptomiteta ja seejärel jääda latentsesse perioodi kuni viljade valmimiseni.
Esialgu nakatuvad üksikud osaviljad, marjade valmimisel tekivad neile hallikaspruunid laigud, mis kiiresti suurenevad ja lõpuks võivad kogu viljad kattuda hallikasvalge seeneniidistikuga.
Kui tingimused on patogeeni jaoks sobivad (temperatuur 21 °C ja suhteline õhuniiskus üle 90%), toodab seen eoseid, mis levivad taimelt taimele tuule ja vihmapiiskadega. Mida küpsemaks viljad muutuvad, seda tõenäolisemalt viljad nakatuvad hahkhallitusse ja mädanevad.
Kui viljad jäetakse koristamata, nakatunud marjad mumifitseeruvad ja jäävad taime külge, seal tekib rohkesti seene eoseid ning need levivad külgnevatele marjadele.
Kui nakkust ei kontrollita, võib haigus tekitada tõsiseid kahjustusi ja saagikadu.
Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või sklerootsiumina taimejäänustel või võrsetel. Talvel on näha võrsetel valkjashalli kirmet, millel mustad täpikesed (sklerootiumid).
Haiguse ennetamine ja tõrje
Haigust aitab vähendada taimede vahelise õhuringluse parandamine. Harvendage vaarikate ridu ja tehke umbtohutõrjet.
Vältige lämmastikuga üleväetamist ning liigset kastmist.
Eemaldage üleküpsenud viljad, kärbunud õied, kahjustatud taimne materjal või mustade skletootsiumitega võrsed ning põletage.
Tõrje tegemisel on kaks olulist nakkusperioodi: õitsemine ja viljade valmimine. Õitsemise ajal on vastuvõtlikud noored viljad, kus nakatumisele järgneb latentsusperiood. Viljade valmimise ajal nakatumine põhjustab sümptomeid ilma latentsusperioodita.
