Oksamailane (Zeuzera pyrina)

Oksamailase röövikud toituvad erinevate lehtpuude ja põõsaste okstes või tüvedes. Oksamailane võb osutuda puuviljakasvatatele kahjuriks.

Tunnused ja levik

Oksamailane  on sekundaarne kahjur ning asustab nõrgestatud puid ja põõsaid. 

Röövik on kollane, täiskasvanult kuni 60 mm pikkune, kelle igal kehalülil on mustad näsad, millel on lühikesed karvad (vaata pilte). 

Liblikad lendlevad õhtuhämaruses ja öösel. Emane liblikas muneb 500–2000 muna 2–6 partiina noortele võrsetele, oksaharudesse, koorepragudesse, ka maapinnale. Koorunud röövikud tungivad järgmisel päeval leheroodudesse ja noortesse võrsetesse, hiljem noorematesse okstesse. 

Kahjustatud okstel ja puudel on näha pruunikaid lehti, võrse tipud kuivavad ning tüve alusele koguneb iseloomulik punakaspruun puru. Okstel on hästi nähtavad avad, mille kaudu röövik viskab välja väljaheited ja näripuru. Kahjustatud oksad viljuvad halvasti, muutuvad hapraks ja murduvad kergesti tuulega.

Esimesel aastal toitumise lõpetanud röövik talvitub oksas, et järgmisel aastal tungida juba vanematesse ja jämedamatesse okstesse/tüve puitu. Teist korda talvituvad röövikud nukkuvad suve algul, milleks tehakse spetsaalne kamber. Nuku areng kestab keskmiselt 2 nädalat. Seega üks põlvkond areneb välja kahe, mõnikod ka kolme aastaga.

Tõrje ja ennetus

Lõigake kahjustatud oksad välja ning põletage.
Scroll to Top