Kuivlaiksus tomatil (Alternaria solani) nakatab ka kartulit
Haigustunnused ja levik
Esmased tunnused on tavaliselt vanematel lehtedel ja algavad väikeste tumedate täpikestena. Lehtedele tekivad selgete, kontsentriliste ringidena laigud, mis on haiguse tuvastamise oluline tunnus. Laigud võivad aja jooksul liituda. Nii laigu ümbrus kui ka kogu leht võivad muutuda kollaseks või klorootiliseks. Suure kahjustuse korral haiged lehed kuivavad ja rulluvad. Laikudele tekib must, vähemärgatav sametjas kirme. Nakatuvad ka varred ja viljad. Viljadel on hallikasmustad või pruunikad laigud, sageli viljavarre lähedal.
Haigustekitaja talvitub taimejäänustel ja nakatunud pinnases. Eosed levivad veepritsmete, õhuvoolude, putukate jm. abil vastuvõtlikele (halvasti toidetud, stressis) taimedele. Nakatumine võib toimuda ka siis, kui lehed puutuvad saastunud pinnasega kokku. Kõrge temperatuur ja niisked tingimused soodustavad haigustekitaja eoste idanemist ning haigus levib kiiremini.
Tomati kuivlaiksus võib esineda tihti koos tomati-helelaiksusega (Septoria lycopersici).
Ennetamine ja tõrje
Looge taimedele soodsad kasvutingimused.
Kastke taimi hommikul, et lehed oleksid võimalikult lühikest aega märjad.
Vältige kastmisel vee pritsimist taimedele
Vältiige taimede liiga tihedat istutamist. Suurendage õhuringlust ridades, vajadusel kärpige lehti.
Eemaldage taimejäänused peale kasvuhooaja lõppu.
Puhastage kasvuhoone korralikult.
Võimalusel kasuta puhitud ja haigusvaba seemet.
Vajadusel kasutage fungitsiide esimeste haigusnähtude ilmnemisel.
