Roosi-nälkvaablane (Endelomyia aethiops) on väga tavaline liik, kes kahjustab kibuvitsa (Rosa) perekonna liike
Tunnused ja levik
Valmik on umbes 4-5 mm pikk, musta värvi, kahe paari kilejate tiivacga. Emane muneb roosi lehe serva. Sõltuvalt ilmastikust väljuvad munadest vastsed 9-16 päeva pärast. Vastne on kollakasroheline, pisut suurenenud rindkerega ja oranžikaspruuni peaga ebaröövik.
Ebaröövik toituvad tavaliselt lehtede alumisel küljel, kuid võivad toituda ka lehe pealispinnal eriti siis, kui taim on varjus. Vastsed ei tee toitumisel lehtedesse auke vaid kraabivad lehepinda, kuni alles jääb vaid epidermise. Kahjustuse tulemusena muutuvad lehed võrkjaks, tekib nn tüüpiline akensööm. Skeletisatsioon võib tekkida väga kiiresti. Vaid ühe päevaga võib suur rühm toituvaid vastseid põhjustada ulatuslikke lehtede kahjustusi. Suure kahjustuse korral muutuvad lehed pruuniks ning kuivavad. Kahjustus on pigem esteetiline ja ei tapa taime. Vastsete toitumisperiood kestab 20-27 päeva.
Toitumise lõpetanud laskuvad vastsed mulda ning teevad kookoni. Talvitub eelnuku staadiumis kookonis. Üks põlvkond aastas.
Ennetamine ja tõrje
Varajane avastamine on parim. Jälgige roose ning kui avastate kahjustuse, korjake vastsed käsitsi ära ning pigistage puruks.
Kahjurit saab vähendada, kui sügisel ja kevadel maapind hästi läbi harida, kuna nad talvituvad mullas.
Täiskasvanud kahju ei põhjusta.
