Haigustunnused ja levik
Jahukaste tunnusena on esmalt märgata jahujat kirmet lehtedel, tugeval nakkusel kattuvad kirmega kõik taime osad. Kahjustatud lehestik on rohkem või vähem deformeerunud ning see omandab hallika varjundi, jättes mulje, nagu oleks kaetud tolmuga. Tõsise kahjustuse korral võivad lehed kuivada ja variseda.
Noortel võrsetel on määrdunudhalli varjundiga laigud ning sageli on võrsete lehed kidurad ja keerdunud. Tipmiste lehtede nakatumine saab alguse pungades talvitunud haigustekitajast. Sügiseks muutuvad võrsete kahjustatud alad pruunikaks kuni mustjaks ning on hästi nähtavad.
Nakatuvad ka õied, viljad ja muud kobarate osad. Marjad kattuvad seeneniidistikuga, mis annab neile hallikasrohelise varjundi. Jahukaste võib põhjustada marjade kiprumist või lõhenemist, samuti soodustavad lõhed hahkallitusse nakatumist.
Suvel arenevad nakatunud lehtedele, võrsetele ja marjadele väikesed mustad viljakehad ehk peiteoslad, mis talvituvad. Peiteoslad on palja silmaga nähtavad väikesed mustad täpid. Kevadel kanduvad kotteosed tuulega viinapuu vastuvõtlikule koele. Pärast esmast nakatumist arenevad seeneniidistikul koniidikandjad koniididega, mis levivad tuulega teistele taimeosadele, kus see põhjustab sekundaarseid nakkusi.
Viinapuu jahukaste levikut soodustab kuiv ja tuuline ilm, kuna eosed saavad kergesti laiali kanduda.
NB! Piltidel on näha lisaks jahukastele ka põõsa-ebakilptäid ning teisi kahjustajaid.
Ennetamine ja tõrje
Viinapuu jahukaste vähendab viinapuu lehtede fotosünteesi pinda, taime elujõud ja saagikus võib pärast tõsist infektsiooni mitme hooaja jooksul väheneda.
Viinapuu liigid on jahukastele erineva vastuvõtlikkusega.
Sobiv kohavalik ja head kasvutingimused, mis vähendavad niiskust, võimaldavad head õhuringlust ja tagavad hea valgustuse on jahukaste vastu võitlemisel olulised aspektid.
Samuti tuleks sügisel nakkuste vältimiseks eemaldada ja hävitada nakatunud taimmaterjal. Vajadusel kasuta fungitsiide.
Varajase (esmase) nakkuse tõrje on väga oluline, sest nii väldid edasisi probleeme.
