Sõstra pahklest (Cecidophyopsis ribis) on laialt levinud kahjur, eelkõige kahjustab ta musta sõstart, kuid toitub ka teistel sõstarde (Ribes) perekonna liikidel.
Tunnused ja levik
Pungas talvituvad täiskasvanud emased, kes munevad samasse punga. Esimesel pildil (suurendusega) näha nii lestad, kui ka munad pungasoomuste vahel. Munast väljunud lestad imevad pungas koemahla. Kui pung hakkab kuivama, lahkuvad lestad pungast ja liiguvad lehe kaenaldesse, kus on hakanud arenema järgmise aasta lehepungad.
Pahklestad võivad vabalt toituda noortel võrsetel ja lehtedel, kui uued pungad noorte võrsete lehekaenlas on vähearenenud. Pahklesta areng sõltub peamiselt temperatuurist ning enamasti lahkuvad nad kuivanud pungast mais-juunis. Uutes pungades hakkavad nad kohe paljunema, kuni sügiskülmadeni.
Lestad levivad tuule abil, kuid nad võivad kasutada transpordivahendina nii putukaid kui ämblikke, kelle abil saavad levida ka kaugemale. Tahtmatult võime ka ise lesti levitada aiatööriistadega või riietega.
Kevadel on kahjustatud pungad ümarad, puhetunud ja ei puhke (vaata pilte). Mõnikord võib tekkida kõverdunud lühikesi kõrvalvõrseid.
Ennetamine ja tõrje
- Enne pungade puhkemist lõika kahjustatud oksad välja ja põleta.
- Sortide resistentsus sõstra pahklestale on erinev, seega kui oled väga hädas pahklestadega, vaheta sort välja.
- Läbi aegade on näidanud resistentsust pahklestale sordid ‘Pamjati Vavilova’, mõningal määral ka ‘Sejanets Golubki’.
- Kirjanduse järgi on sordid, mille pungadel on rohekas varjund, punaka varjundiga sortidest kahjurile vastuvõtlikumad.
- Sõstra-pahklesta looduslike vaenlaste hulka kuuluvad mitmesugused haigusetekitajad, putukad ja röövlestad.
