Tunnused ja levik
Arge pagana kahjustab roose eelkõige nende lehti ning on levinud kogu Eestis ja Euroopas.
Vastsed toituvad lehtedel rühmadena, muutes need auguliseks või süües need peaaegu täielikult ära. Selle tagajärjel taim nõrgeneb, õitsemine võib väheneda ning tugeva kahjustuse korral võivad roosid jääda peaaegu lehtedeta, mis mõjutab nende kasvu ja dekoratiivsust. Lisaks võivad emaste munemisarmid võrsetel põhjustada võrsete lõhenemist ja armistumist.
Täiskasvanud putukas on umbes 1 cm pikk, oranžikaskollase tagakeha ning musta pea, rindmiku ja jalgadega. Tema kõige silmatorkavam tunnus on suur ümar kollane tagakeha. Väga sarnane liik on Arge ochropus, kuid selle eristamiseks tasub teada, et Arge pagana muneb munad kahes reas piki võrset, Arge ochropus aga ühes reas. Samuti on Arge ochropus’el tavaliselt vaid üks põlvkond varasuvel, harva teine hilissuvel, samas kui Arge pagana annab sagedamini kaks või kolm põlvkonda.
Täiskasvanud lehevaablased toituvad õietolmust ja nektarist, eriti karvase maarjaheina ja karuputke õitel.
Vastsed kooruvad mõne nädala jooksul, on kahvaturohelised, mustade täppide ja kollaste laikudega ning kasvavad kuni 25 mm pikkuseks. Pärast toitumist poevad nad mulda nukkuma.
Ennetamine ja tõrje
- Alates maist kontrolli roose regulaarselt munemisarmide ja vastsete osas; munad saab armidest eemaldada küünega ning vastsed käsitsi ära korjata.
- Terved roosid taluvad mõningast lehtede kadu, seega väikest arvu vastseid ei pea alati tõrjuma.
- Soodusta aias looduslikke vaenlasi, nagu nt linnud.
- Vajadusel võib tugeva kahjustuse korral kasutada taimekaitsevahendeid, kuid mõõdukas kahjustus ei ohusta rooside ellujäämist. Tõrje tasub teha vaid siis, kui kahjustus on ulatuslik ja taimede kasv või õitsemine on ohus.
