Porgandi-kuivlaiksus (Alternaria dauci) ja porgandi-lehetähnisus (Cercospora carotae) on väga levinud lehestiku haigused porgandil. Neid on omavahel väga raske eristada ning mõlemad haigused võivad esineda korraga.
Haigustunnused ja levik
Porgandi-kuivlaiksuse puhul ilmnevad kahjustused kõigepealt alumistel vanematel lehtedel. Porgandi-lehetähnisuse korral kahjustab seen esialgu nooremaid lehti. Tugeval nakatumisel kahjustatakse ka vanemad lehti. Mõlema puhul nakatuvad ka leherootsud ja varred, laigud võivad ühineda ja ümbritseda kogu vart. Üldjuhul juured otseselt ei nakatu, kuid võivad tugevate lehtede kahjustuste tõttu olla väikesed.
Porgandi–kuivlaiksus põhjustab tumepruune kuni musti ebakorrapärase kujuga laike esmalt lehe serval. Laigu ümber on sageli kollane halo. Soodsates tingimustes laigud ühinevad ja lehed muutuvad kiiresti mustaks, närbuvad ja surevad, tekib põlenud välimus. Nakatunud vanemad lehed toodavad palju eoseid, mis lõpuks nakatavad nooremaid lehti. Haiguse arenguks soodne jahe ilm. Saagikadu on tõsisem, kui taimed nakatuvad hooaja alguses (piltidel enamuses kuivlaiksus)
Porgandi-lehetähnisuse põhjustatud lehelaigud ilmuvad kõigepealt lehtede servadele, põhjustades sageli lehtede kõverdumist. Lehtede servade sees olevad laigud on väikesed, ligikaudu ringikujulised ja punakaspruunid või hallid kuni pruunid, surnud kohaga. Suure kahjustuse korral lehed närbuvad. Ka vartele tekivad laigud. Porgandi-lehetähnisuse areneb kiiresti kuuma ja niiske ilmaga.
Ennetamine ja tõrje
Kasvuperioodil levitab eoseid tuul, vesi ja põllutehnika. Nakatumine nõuab lehtede pikaajalist märjaks saamist. Probleem võib tekkida masinkoristusel, kus kahjustatud varred muutuvad hapraks ning murduvad.
Mõlemad haigustekitajad talvituvad taimejäänustel ja mitmeaastastel umbrohtudel ning võivad ellu jääda aastast aastasse, seetõttu on soovitav taimejäänused mulda harida või koristada pärast saagikoristust.
Kasuta haigusvaba seemet, kuna haigustekitajad säilivad seemne peal või sees.
