Tunnused ja levik
Välimuselt on täiskasvanud tiivutud isendid 1,7–3,2 mm pikkused, keraja kehaga ning nende värvus varieerub heledast pruunikaspunasest kuni tumedama hallikaspruunini. Liigi kõige iseloomulikum tunnus on tihe hallikasvalge vahajas kirme, mis katab täiskasvanud isendite keha, andes neile jahuse või hallika välimuse. Jalad ja tundlad on tüüpiliselt heledama alusega, kuid lõpevad tumedate otstega, tekitades iseloomuliku kontrasti.
Liigi elutsükkel algab kevadel pirnipuul muna staadiumist. Pungade puhkemise ajal kooruvad munadest esimesed emasloomad, kes hakkavad kohe paljunema partenogeneesi teel, s.t. ilma paaritumiseta. Noored vastsed on tavaliselt heledamad, kollakaspruunid või kergelt punaka varjundiga, eriti tagakeha torukeste ümbruses. Paari põlvkonna jooksul moodustuvad noortel lehtedel ja võrsetel tihedad kolooniad, mis põhjustavad lehtede iseloomulikku deformeerumist – lehed rulluvad kokku ja muutuvad kollakaks, moodustades nn pseudopahku.
Pärast umbes kolme põlvkonna arengut pirnipuul tekivad tiivulised isendid, kes rändavad teisesele peremeestaimele – madaratele (Galium spp.), kus areneb veel mitu põlvkonda enne sügisest tagasirännet pirnipuule. Sügisel toimub pirnipuul paaritumine ning talvituvate munade munemine okstele ja pungaalustele.
Kahjustused pirnipuul väljenduvad peamiselt noorte lehtede rullumises ja võrsete kasvu pidurdumises. Kuna lehetäid elavad rullunud lehtede sees, on nad looduslike vaenlaste ja paljude tõrjevahendite eest hästi kaitstud. Lisaks otsesele mahla imemisele eritavad nad suurtes kogustes mesinestet, mis soodustab tahmaseene arengut lehtedel, vähendades veelgi fotosünteesi. Noortel istikutel võib tugev rünnak põhjustada võrsete kõverdumist ja kasvu seiskumist, mistõttu on kahjuri varajane avastamine väga oluline.
Looduslike vaenlaste hulka kuuluvad lepatriinud, sirelaste vastsed ning parasitoidsed kiletiivalised, näiteks Ephedrus persicae, Ephedrus plagiator ja Lipolexis gracilis, kes aitavad lehetäide arvukust looduslikult piirata. Seevastu sipelgad kaitsevad lehetäisid röövputukate eest, et toituda nende eritatavast mesinestest, mistõttu võivad lehetäide kolooniad kiiresti suureneda. Eristamaks seda liiki teistest sarnastest, näiteks pirnpuu-lehetäist (Melanaphis pyraria), on määravaks just hallikas vahakiht ning lehtede pigem kollakas kui punakas värvumine.
Ennetamine ja tõrje
- Istuta pirnipuud valgusküllasesse ja õhustatud kasvukohta ning väldi liigset lämmastikväetamist, et mitte soodustada lehetäisid meelitavat lopsakat kasvu.
- Kontrolli puid regulaarselt alates varakevadest, et avastada lehetäid enne lehtede rullumist.
- Eemalda ja hävita esimesed kahjustatud lehed või võrsed kohe pärast nende ilmumist.
- Soodusta aias looduslikke vaenlasi (lepatriinud, sirelased, parasitoidid) ja väldi laia toimespektriga insektitsiidide kasutamist.
- Enne lehtede rullumist pese lehetäid võrsetelt maha tugeva veejoaga või kasuta rohelise seebi lahust.
- Vajadusel kasuta taime- või parafiinõlil põhinevaid preparaate, järgides täpselt kasutusjuhendit.
- Arvesta, et rullunud lehtede sees olevate lehetäideni kontaktsed tõrjevahendid ei jõua.
- Tugeva ründe korral kasuta registreeritud süsteemse toimega insektitsiide, järgides kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid.
Kõige tõhusam on tõrje varakevadel, enne kui lehetäid jõuavad peituda kokkurullunud lehtedesse, kus nad on tõrjevahendite eest hästi kaitstud.
