Haigustunnused ja levik
Lillamädanik (Helicobasidium purpureum sün. Rhizoctonia crocorum) kahjustab porgandi maa-alust osa, põhjustades maapealsete osade kängumist, kollasust ja närbumist või taime hukkumist. Iseloomulikuks tunnuseks on juure mädanemine ja nahkja tekstuuriga juurte külge kleepuvad mullaosakesed. Seeneniidistik tekitab juure pinnale lillaka või violetja vilditaolise katte (esimene ja teine pilt). Seeneniidistiku sisse tekib arvukalt väikeseid tumedaid sklerootsiume ehk seenemügaraid (kolmas pilt). Tekib kuivmädanik, mille järel võivad sekundaarsed organismid põhjustada märgmädanikku. Seeneniidistik kasvab läbi mulla taimelt taimele.
Kõige hävitavam on haigus rasketel lupjamata muldadel. Haigustekitaja võib nakatada porgandi juure mis tahes osa ning ei vaja nakatumiseks haavandit, võib levida ühtlaselt üle porgandi, olenemata esmasest nakatumise kohast. On täheldatud kahte nakatumise tüüpi, ühel juhul moodustub korgikiht ja pindmine kahjustus, teisel juhul koed lagunevad ja porgandil tekivad sügavad kahjustused. Haigustekitaja kahjustab väga paljusid erinevaid kultuure ja umbrohtusid. Seen võib ellu jääda seeneniidistiku või sklerootsiumina mullas või vastuvõtlikel põllukultuuridel ja umbrohtudel.
Ennetamine
Kahjustuse avastamisel mitte kasvatada 4-5 aastat vastuvõtlikke kultuure.
Lubjake happelist mulda, tagage head kasvutingimused.
Haigustunnustega porgandid prakeerida, mitte visata komposti.
Haigus saab alguse põllult ja areneb edasi hoidlas.
