Lepapoi toitub peamiselt lepal (esimene ja teine pilt), kuid võivad areneda ka teistel lehtpuudel, nagu nt saapuul, sookasel. Samas võivad valmikud toituda roosõieliste sugukonna puudel nagu pirni-, õuna- (kolmas pilt), ploomi-, kirsipuul.
Tunnused ja levik
Lepapoi (Agelastica alni) on umbes 6–7 mm suurune, metallik sinine violetse peegeldusega, kattetiivad laienevad tagakeha suunas.
Mardikad kui tema vastsed närsivad lehtedesse auke, ära süüakse leht kuni roodudeni. Vastseid võib lehtedelt leida kevadel ja suvel. Emane mardikas muneb munad kogumikena lehe alumisele küljele. Vastsed kooruvad 10-12 päeva hiljem, toitumisperiood on umbes kuu aega. Täiskasvanud vastsed on musta värvi ning kasvavad kuni 11 mm pikkuseks (neljas pilt), seejärel kukutavad end maapinnale, kus nukkuvad mulla ülemises kihis või lehesodis. Peale nukust väljumist toituvad noormardikad puu lehtedest ning võivad põhjustada ulatuslikke kahjustusi. Talvituvad mullas või lehtede all, kust väljuvad varakevadel. Üks põlvkond aastas.
Lepapoi arengut mõjutavad tugevalt toiduvarud ja temperatuur ning soodsatel aastatel võib nende arvukus olla märkimisväärne.
Kuigi lepapuude kahjustused võivad olla inetud, taluvad puud tavaliselt kahjustusi.
