Kisipuu-lehetäi (Myzus cerasi) peamine peremeestaim on hapu- ja maguskirss.
Tunnused ja levik
Tumepruunid kuni mustad lehetäid imevad lehtedest taimemahla. Kahjustuse tulemusena lehed kipruvad ja ei arene välja. Võrsed känguvad ning on külmaõrnad. Kahjustused on suuremad noortel puudel.
Tänaseks on kolooniad juba väga suured ja hoolimata sipelgate kohalolekust on lehed kaetud paksult mesinestega. Mesinestel areneb tahmaseen, mis halvendab lehtede normaalset assimilatsiooni.
Mõne aja pärast tekivad populatsioonis tiivulised isendid (sel ajal hakkab kirssidel lehetäide populatsioonid hääbuma), kes rändavad suvetoidutaimedele nt madarale (Galium).
Sügise saabudes areneb välja suguline põlvkond ning emased lehetäid tulevad tagasi kirssidele, et muneda okstele talvituvad munad.
Kevadel kooruvad vastsed ning edasi paljunevad partenogeneetiliselt ehk neitsisigimise teel ehk maakeeli lehetäid sünnitavad eluspoegi.
