Kirsipuu-nälkvaablane (Caliroa cerasi) kahjustab ka kirsipuu, harvem pihlaka, toominga, viirpuu, ploomi- ja õunapuu lehti
Tunnused ja levik
Täna on lehtedel näha veel väikseid vastseid. Vastne on ebaröövik kellel on laienenud rindkere ning tema rohekas keha on kaetud musta limaga, meenutades pisut kaani või nälkjat.
Emased munevad munad ükshaaval peremeestaimede lehtede sisse alumisest küljest. Ühe emase viljakus on kuni 75 muna. Munad kooruvad umbes kahe nädalaga ja varajases arengujärgus vastsed närivad lehtede ülapinnale väikesed süvendid. Hiljem närivad nad lehti ulatuslikumalt, kuid jätavad toitumisel leherood ja alumise epidermise puutumata tekitades tüüpilise akensööma. Suure kahjustuse korral vastsed skeletiseerivad lehestiku.
Kahjustatud lehed pruunistuvad ja kuivavad, väheneb üldine fotosünteesiv pind, see võib mõjutada puude kasvu ning järgmise aasta saagikust. Toitumise lõpetanud vastsed on umbes 9-11 mm pikkused, kes kukutavad end maapinnale ning poevad mulda. Osa populatsioonist talvitub ebaröövikuna kookonis, nukkub kevadel, osa nukkub juba sügisel. Juunis-juulis väljuvad valmikud, kes on mustad, kilejate tiibadega, umbes 6 mm pikkused putukad.
Kahjurid eelistavad asustada pigem nooremaid puid.
Ennetamine ja tõrje
Tõrjeks võraaluste läbikaevamine nii sügisel kui kevadel talvituvate ebaröövikute hävitamiseks.
Liimipuunised saab kasutada kahjuri seireks pinnasest väljumise jälgimiseks ning parima pritsimisaja määramiseks. Võimalusel korja kahjurid ära ning hävita.
