Karusmarja- ja sõstrarooste (Puccinia ribesii-caricis) punasel sõstral.
Haigustunnused ja levik
Selle roosteseene elutsükkel toimub kahel peremehel sõstardel ja tarnadel.
Nakatumine toimub esimeste lehtede nähtavale ilmumisest kuni viljaalgmete kasvu alguseni. Tunnuseks oranžikad eoskogumikud, praegu lehtedel, hiljem marjadel.
Kevadeoslad ehk kevised arenevad sõstardel, nii näeme sõstra lehtedel, varrelehtedel, noortel võrsetel ja noortel viljadel oranžikad roostepadjandeid ning nende esinemiskohas ja selle ümbruses kloroosi.
Haigestunud marjad kortsuvad ja varisevad. Lehevarte nakkuse korral varisevad ka lehed. Kevadeoslates arenevad kevadeosed, mis kanduvad sealt tagasi tarnadele.
Haigetelt lehtedelt tervetele nakkust ei toimu. Suvieosed ja talieosed arenevad tarnadel. Tarnadel levib rooste suvieostega. Hilissuvel arenevad suvieospadjanditel talieosed. Nende läbi saab sõstrapõõsas uusnakkuse kevadel.
Roosteseene püsimajäämist ja nakkuse ulatust soodustab soodne keskkond tarnadele nagu happeline ja niiske pinnas.
Tõrje
Tavaliselt tõrjuda pole vaja.
