Tunnused ja levik
Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassicae) kolooniaid võib leida algul lehe alumiselt, kuid hiljem ka pealmiselt küljelt (esimene pilt). Tiivututel isenditel on keha kaetud vahaja tuhkja kirmega (teine pilt), tiibadega isenditel vahakirme puudub.
Kahjustavad kõik liikuvad arengujärgud, kes imevad taimemahla. Selle tagajärjel kahjustuskoht muutub kollaseks ja kortsuliseks, lehed tõmbuvad keerdu, taim muutub sinakaks. Massilise kahjustuse korral taim kängub, kolletub ja võib isegi kuivada.
Meelsamini eluneb tuulte eest varjatud kasvukohtades. Talvitub munana umbrohtudel või taimejäänustel. Nagu lehetäidel ikka on neil ka looduslikke vaenlasi, kuid kapsa-tuhktäil on röövtoiduliste vastu unikaalne kaitsemehhhanism. Toitumisel saavad nad taimest glükosinolaate ja toodavad ise ensüümi mürosinaas, mis omavahel ühinedes on röövtoidulistele mürgised ained nt kakstäpp-lepatriinu on sellele eriti tundlik. Samas siiski nii sirelase vastsed kui kiilasilmade vastsed, aga ka meie tavaline seitsetäpp-lepatriinu võib toituda tuhktäidest ilma, et saaks mürgistuse.
Kolmaldal pildil on näha ümmargused pundunud lehetäid, need on tegelikult parasiteeritud kapsa-tuhktäid ja tõenäoliselt lehetäikireslase Diaeretiella rapae poolt. Kapsa-tuhktäid levitavad viirushaiguseid.
Kapsa-tuhktäid levitavad viirushaiguseid.
Jälgige kapsataimi, eriti põlluservadel, et avastada tuhktäikolooniad õigeaegselt.
