Aedtilli laikpõletik (Passalora punctum)

Kahjustus: Haigus kahjustab aedtilli lehti, varsi ja õisikuid, põhjustades enneaegset kuivamist ja saagikadu.

Peremeestaimed ja levik

Patogeen on spetsialiseerunud sarikaliste (Apiaceae) sugukonnale. Kõige vastuvõtlikum kultuur on aedtill (Anethum graveolens L.), kuid sarnaseid sümptomeid esineb ka apteegitillil (Foeniculum vulgare). Nakkusallikana võivad toimida ka läheduses asuvad petersellipõllud (Petroselinum crispum).

Haigus on levinud kõikjal, kus kultuursarikalisi kasvatatakse (Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika), olles eriti aktiivne parasvöötme niisketes tingimustes. Tugev infektsioon põhjustab lehestiku kadu ja taimekudede nekroosi, mis vähendab oluliselt eeterliku õli sisaldust ja kvaliteeti. Seemnekasvatuses võib saagikadu ulatuda kuni 30%-ni, kuna patogeen hävitab õisikud või takistab seemnete täisväärtuslikku arengut.

Bioloogia ja sümptomid

Infektsioon algab tavaliselt alumistelt lehtedelt, kuhu ilmuvad väikesed (1–5 mm), pruunid kuni oliivpruunid ümarad laigud. Haiguse edenedes muutub laikude keskosa tuhkhalliks ning kude muutub paberjalt õhukeseks ja rabedaks. Sageli tekivad surnud koe väljalangemisel lehtedesse augud.

Kaugelearenenud staadiumis laigud ühinevad, põhjustades lehtede täielikku pruunistumist ja enneaegset varisemist. Nakkus liigub taime alumistest osadest järk-järgult ülespoole, rünnates lõpuks õisikuid ja vilju. Varred muutuvad infektsiooni tagajärjel tumedaks (pruuniks kuni mustaks) ja kuivavad. Piisava õhuniiskuse korral moodustub laikudele patogeeni eostest (koniididest) koosnev valkjas või hallikas kiht.

Mikroskoopilisel vaatlusel on vartel ja lehtedel näha pisikesi tumedaid eoste kogumikke (stroomasid). Seen areneb temperatuurivahemikus 5–35 °C, optimaalne temperatuur on 22–25 °C.

Levik ja talvitumine

Seen talvitub taimejäänustel ja võib püsida eluvõimelisena nakatunud seemnete pinnal (kuni 4 aastat). Esmane nakkus toimub kevadel taimejäänustelt vabanevate eoste kaudu. Kasvuaja jooksul levitavad tuul ja vihmapiisad koniide, mis tekitavad uusi infektsioonikoldeid. Eoste idanemiseks on hädavajalik vaba vesi (kaste või vihm) lehepinnal.

Ennetamine ja tõrje

  • Kasuta kontrollitud ja tervet seemet. Nakatunud partii puhul on soovitatav seemneid enne külvi termiliselt töödelda või lasta neil pikaajaliselt seista, et patogeeni eluvõime väheneks. Haigetelt taimedelt ära võta ise seemet.
  • Väldi sarikaliste kasvatamist samal kohal vähemalt 3–4 aastat.
  • Eemalda ja hävita taimejäänused kohe pärast saagikoristust. Ära jäta nakatunud varsi põllule talvituma.
    Taga taimedele piisav õhu liikumine (väldi liigtihedat külvi), et lehestik kuivaks pärast sademeid võimalikult kiiresti.
  • Kuigi puhtimine ei pruugi pakkuda täielikku kaitset, aitavad vajadusel kasutatavad lehekaudsed fungitsiidid varajast nakkust pidurdada. Suure nakkussurve korral on 100% kaitse saavutamine keeruline.
Scroll to Top