Mitmed ripslaste (Thripidae) sugukonna liigid kahjustavad maasikat.
Tunnused ja levik
Putukad on 1-2 mm pikkused ja imevad taimest rakumahla. Munad munetakse nii lehtedesse kui õitesse. Suurimat kahju tehakse, kui imetakse mahla õitest, kuid nad võivad toituda ka teistel taimeosadel.
Kahjustatud õitele tekivad pruunid või rohekaskollased laigud. Tugeva kahjustuse tõttu õied varisevad ja saak väheneb.
Viljade kahjustuse tulemusena jäävad need väikeseks, muutuvad kõvaks ja pruunistuvad, maitse on väga magus. Viljade pruunistumist seostatakse ka taimede füsioloogiliste faktoritega. Kõige tõsisem pruunistumine, mis katab kogu vilja on leitud, et see on põhjustatud kõrgest temperatuurist maist juulini.
Ebanormaalse kujuga ehk nn kassinäoga vilju põhjustavad sageli nt rohulutikad või tirdid oma toitumisega, harva ripslased. Sellised viljad võivad tekkida ka halvast tolmeldamisest, mis on seotud jaheda perioodiga, nagu tänavu.
Rohkem tehakse kahju hiljem õitsevatele sortidele ning avanenud õitele, samuti esimese aasta frigotaimedele.
Ripslased talvituvad vastsete ja nümfidena taimejäänuste all või mulla ülemises kihis. Soodsate tingimuste korral võib nt kalifornia ripslane (Frankliniella occidentalis) täieliku elutsükli läbida kahe nädalaga.
Aastas on mitu kattuvat põlvkonda.
Ennetamine ja tõrje
Profülaktikaks kaevata ja kobestada pinnast, hävitada umbrohud.
Ripslast meelitab ligi sinine värv, paigutada sinised liimpüünised taimede kõrgusele.
Hariliku kiilassilma (Chrysoperla carnea) vastne toitumas tõenäoliselt ripslastest (viimane pilt), söövad ka lehetäisid ja lesti.
