Astelpaju-kirikärbes (Rhagoletis batava), põhjustab astelpaju marjadele suuri kahjustusi ning võib hävitada isegi kuni 100% marjade kogusaagist. Isegi väikeste kahjustustega marjad rikuvad ülejäänud saaki.
Tunnused ja levik
Kahjur on musta värvi keha, kollase peaga, kuni 5 mm pikkune kärbes. Tiivad on läbipaistvad, millel on neli risti paiknevat tumedat triipu.
Kärbsed talvituvad nukuna mulla ülemises 2-5 cm kihis. Mida soojem on juuni seda varem valmikud nukkudest väljuvad. Kärbeste munemiseelne periood on 6-13 päeva. Sõltuvalt ilmastikutingimustest võib lendluse aeg olla erinev, tavaliselt alates juuni lõpust kuni augusti lõpuni. Leedu Ülikoolis (2019) nelja aasta jooksul tehtud uurimused näitasid, et R. batava valmikute lendlus kestis umbes 8 nädalat (juuni lõpust augusti lõpuni), aktiivsuse tippaeg kestis keskmiselt 12 päeva (juuli keskpaigast augusti alguseni).
Emane kärbes muneb astelpaju marja viljakoore alla. Ühte vilja munetakse üks muna. Muna faas sõltub peamiselt temperatuurist ja jääb vahemikku kaks kuni kümme päeva. Üks emane võib muneda kuni paarsada muna. Munadest koorunud vastsed toituvad selle viljalihast umbes kuu aega. Üks vagel võib kahjustada mitut vilja.
Kahjustatud marjad muutuvad loomulikust kollasest tumedaks ning kaotavad oma kaubandusliku välimuse ning toiteväärtuse. Kuna kahjustatud marjad jäävad kahjustamata marjade kõrvale okste külge, vähendab mõlema koristamine kogu saagi väärtust.
Täiskasvanud vastsed laskuvad viljast maapinnale astelpaju võra alla ning poevad mulda nukkuma.
Ennetamine ja tõrje
Väljapüügiks ja seireks kasutada kollaseid liimipüüniseid. Tõhusaks väljapüügiks on vaja 1-8 liimipüünist puu kohta ja neid tuleb pidevalt uuendada.
Keemilise tõrje tegemisel on kõige olulisem tuvastada lendluse aeg.
