Liigi määras Mikk Heidemaa
Lehevaablase (Allantus cingulatus) ebaröövik toitumas maasika lehtedest, kuid nad võivad toituda ka roosidel.
Liik on laialt levinud Euroopas. Lisaks maasikatele (Fragaria spp.) ja roosidele (Rosa spp.) on teda Euroopas leitud ka sarapuul (Corylus spp.) ja kasel (Betula spp.).
Allantus cingulatus-t ei peeta majanduslikult oluliseks kahjuriks enamasti mainitakse teda kui looduslikku liiki, kes võib aedades aeg-ajalt kahjustusi tekitada. Samas tema sugulasliik Allantus cinctus on teada nii rooside kui maasikate kahjurina, kes võib toidutaime lehed rootsuuks süüa, mille tõttu taimed nõrgenevad, fotosünteesivõime väheneb ning isegi soodustavad seenhaiguste levikut.
Tunnused ja levik
Täiskasvanud lehevaablane (valmik) on 7–10 mm pikkune ja valdavalt musta värvusega. Emasel on kõhul iseloomulik valkjas kuni kollakas vööt ning jalad on osaliselt kollakad-valkjad (erinevalt sugulasliigist A. cinctus, kelle reied on mustad).
Vastseid nimetatakse ebaröövikuteks, kuna neil on võrreldes liblikate röövikutega rohkem ebajalgu (tavaliselt 6–8 paari). Nad on rohekat värvi ja pruuni peaga. Ebaröövikud toituvad leheservades või lehe alaküljel, rullides end ohu korral sageli iseloomulikult rõngasse.
Bioloogia ja kahjustuspilt
Valmikud lendavad maist juunini. Emasloom muneb munad lehtedele, millest koorunud ebaröövikud alustavad toitumist. Esialgu tekivad lehtedesse augud, kuid tugeva asustuse korral võidakse lehed süüa kuni rootsudeni. See nõrgestab taimi, vähendab fotosünteesivõimet ja võib soodustada seenhaiguste levikut.
Perekonna Allantus liikide ebaröövikud on tuntud selle poolest, et nad uuristavad end täiskasvanuna taime vartesse või pehmesse puitu, et seal talvituda ja nukkuda. Täpsed andmed A. cingulatus talvitumise kohta konkreetselt maasikataimel on kirjanduses puudulikud, kuid sageli esineb kahjustus aastast aastasse samadel taimedel.
Sarnane liik on roosi-lehevaablane (Allantus cinctus), kes on agresiivsem kahjustaja, annab suve jooksul kaks põlvkonda ja kelle ebaröövikuid on välisel vaatlusel väga raske A. cingulatus‘est eristada.
Ennetamine ja tõrje
Regulaarne seire: Kontrolli maasika- ja roositaimi kevadel ja varasuvel. Pööra tähelepanu lehtede alumistele külgedele ja servadele, kui märkad esimesi näritud auke.
Mehaaniline tõrje: Koduaias on kõige tõhusam ebaröövikute käsitsi kokkukorjamine. Arvesta, et häirimisel kukuvad nad kergesti lehelt maha, seega tasub tegutseda ettevaatlikult.
Sügisene koristus: Kuna paljud lehevaablased talvituvad taimejäänustes või vartes, aitab vanade kuivanud osade eemaldamine vähendada järgmise aasta populatsiooni.
