Valgemädanikku aedoal põhjustab seen valge mügarliudik (Sclerotinia sclerotiorum)
Haigustunnused ja levik
Haigustekitajal on lai peremeestaimede ring, sealhulgas paljud köögiviljad.
Aedoal on kahjustust näha tavaliselt kasvuhooaja lõpupoole või pärast kultuuri koristamist. Esmalt areneb aedoa vartel, lehtedel, õitel või kaunadel vettinud pruun pehme mädanik, millele tekib peale valge vatitaoline hallitus (vaata pilte). Varre nakatumisel mulla lähedal lagundab seen taime peajuure ja alumise varreosa, mis põhjustab taime lamandumist. Seeneniidistikule või varre sisemuses arenevad mustad seenemügarad ehk sklerootsiumid (neljas pilt). Pärast koristamist võib valgemädanik areneda ka kaunadel.
Haigust soodustab tihe taimede seis, pikaajaline kõrge õhuniiskus, jahe ja niiske ilm.
Sklerootsiumid võivad olenevalt keskkonnatingimustest pinnases ellu jääda mõnest kuust üle 7 aasta. Sklerootsiumite idanemisel arenevad sellele viljakehad, mis toodavad eoseid. Õhus kanduvad eosed tuule abil kilomeetrite kaugusele ja on kõige olulisemad leviku ning nakkuse allikaks. Haigus levib ka taimede vahelise kontaktiga.
Taimed on haigusele vastuvõtlikud igas vanuses, kuid enamik nakatumist esineb ubadel õitsemise ajal ja pärast seda.
Ennetamine ja tõrje
Haiguskindlaid sorte ei ole.
Vältige tihedat külvi. Pidage kinni külvikorrast, tehke umbrohutõrjet ning vältige ülekastmist.
Nakatunud taimed koguge kokku ja hävitage, et vältida seenemügarate sattumist mulda.
Vajadusel pritsi fungitsiididega õitsemise ajal.
