Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) on meil levinud igal aastal.
Tunnused ja levik
Röövikud ehk rahvasuus “kapsaussid” närivad leheroodude vahel olevat lehekude, alustades leheservast (esimene ja teine pilt). Tugeva kahjustuse korral roodavad nad kogu lehe, järele jäävad kõige jämedamad sooned.
Päikesepaistel muutuvad aktiivsemaks. Kahjur muneb ainult glükosinolaate sisaldavatele taimedele, seega peale ristõieliste kultuuride võib neid kohata näiteks suurel mungalillel (kolmas pilt).
Munad sidrunkollased, tünnikujulised, paigutatud kogumikena lehe alumisele küljele. Vastkoorunud röövikud on rohelised, hiljem värvub selg tumedaks, keha on kollakasmustade tähnide ja hõredate karvakestega, kuni 5 cm pikkused.
Meil tavaliselt kaks põlvkonda, soojal suvel võib osaliselt esineda ka kolmas. Teise põlvkonna liblikate lendlus algab juuli teisel poolel, selle põlvkonna röövikud teevadki suuremat kahju. Talvitub nukuna varjulistes kohtades.
