Patogeeni levik ja haigustunnused
Nakkuse algfaasis kattuvad lehed, võrsed ja marjad õhukese hallikasvalge jahuja kirmega. Nakkuse progresseerumisel kattuvad kõik taimeosad jahukaste kirmega. Hilisemas faasis asendub õhuke hallikasvalge kirme tumedate tihedate laikudega.
Kahjustuse tulemusena noorte võrsete kasv pidurdub, nad jäävad lühikeseks, lehed rulluvad ja võivad muutuda pruuniks ning enneaegselt variseda. Võrsed muutuvad külmaõrnaks ning väheneb taimede saagikus. Nakatunud viljad deformeeruvad, võivad mädaneda ja on söögiks kõlbmatud.
Jahukaste laikudel on näha seene pükniidiume (mustad täpid). Haigustekitaja talvitub okstel ja mahavarisenud lehtedel. Seen hakkab arenema juba 5 °C juures, levikut soodustab kuiv ja tuuline ilm. Ent nakkust soodustab soe ja niiske tuulevaikne ilm.
Haiguse ennetamine ja tõrje
Vali kasvatamiseks jahukaste kindel sort. Harvenda põõsaid. Tee seiret alates õitsemise lõpust.
Suurema istanduse puhul saab kasutada fungitsiide, tänases olukorras, peale saagikoristust.
Koduaias viska põõsastele talvel puutuhka, kuna seen eelistab arenemiseks happelist keskkonda.
