Ploomivaablased (Hoplocampa spp.) kahjustavad ploome ja aprikoose, kuid mõnikord ka kirsse. Meil esineb kaks liiki kollane ploomivaablane (Hoplocampa flava) ja must ploomivaablane (H. minuta).
Tunnused ja levik
Valmikud munevad kahe nädala jooksul iga emane umbes 60-70 muna õite tupplehtedele (veel avanemata pungadele). Tänavune soe ja kuiv kevad soodustas munemist. Varem kooruvad ebaröövikud sisenevad õitesse ning toituvad sigimikust, kahjustatud õied varisevad. Hiljem munetud munadest koorunud ebaröövik närib alguses viljaalgme pindmist osa, seejärel tungib sisusse, närib käigu seemneni ja sööb ära alles pehme viljakivi.
Üks ebaröövik võib kahjustada kuni kuut vilja. Kahjustatud viljal on näha musta ümmagust sisenemisava ning vilja sees on teraline must väljaheide, sageli on seda näha ka vilja pinnal. Väljaheitel on iseloomulik nö lutika lõhn.
Kahjustatud ploomid varisevad tavaliselt maha juuni esimesel poolel. Osa ploome jääb puule ning hakkavad kiiresti värvuma, vilja pinnalt võib leida läbipaistvaid kummitilgakesi. Mõnikord leiab varisenud viljast ka vastse, kuid enamik täiskasvanud vastseist laskub veel puul olevast ploomist niidi abil maapinnale. Maapinnale jõudnud vastne läheb mulla pealiskihti, kus valmistab talvitumiseks kookoni, nukkub kevadel. Osa vastseist jääb mulda kookonisse 2–3 aastaks.
Ennetamine ja tõrje
Populatsiooni saab vähendada kui raputate maha ja kogute kokku puudel olevad aukudega viljad. Sellega vähendate puule jäänud ploomide kahjustamist ning talvituma minevate ebaröövikute hulka.
Täna on tõrjet juba hilja teha, kuid järgmine aasta arvestada, et umbes nädal enne ploomiõite avanemist lendlevad valmikud.
Seiret saab teha valgete liimipüünistega. Varahommikuti saab külmakangestuses valmikuid raputada puu alla asetatud kattele, koguge putukad kokku ja hävitage. Sügisel puhastage võraalused lehtedest ning kaevake läbi.
