Puuviljamädanik (Monilia fructigena) on viljapuuaedades massilise levikuga hästituntud seen.
Tunnused ja levik
Nakatumine võib toimuda juba tolmlemise ajal. Alguses tekib viljale pruunikas täpp, mis kiiresti suurenedes haarab kogu vilja. Viljaliha muutub pehmeks ja kobedaks. Kõrge õhuniiskuse korral tekivad mädanevatel õuntel kontsentriliste ringidena eospadjandid, milles arenevad koniidikandjatel koniidid. Koniidid vabanevad õhuvoolude ja tuule abil ning levivad eelkõige siis kui suhteline õhuniiskus on madal ja temperatuur on kõrge. Haiguse arenguks ebasoodsates tingimustes eospadjandeid ei teki ja vili muutub mustaks. Tihti jääb osa haigestunud õunu talveks puu otsa rippuma.
Õunapuu puhul võib levida seen aeg-ajalt nakatunud viljadelt okstele, mis põhjustab võrse hävimist. Esialgne nakatumine toimub haavade kaudu. Oluline on teada, et putukaid (herilased, kärbsed jm) on selle seene olulised levitajad, tehes haavu õuntele ning kandes sinna eoseid. Kasvulõhed õunal võivad olla samuti nakatumise kohaks.
Ennetamine ja tõrje
Korja kokku nakatunud viljad ja hävita.
Vektorputukate tõrje on üks võimalus puuviljamädanikku tõrjuda. Samuti haigusetõrje enne ja pärast õitsemist.
