Patogeeni levik ja haigustunnused
Sõstra-lehevarisemistõbi ehk antraknoos (Drepanopeziza ribis) on oluliseim haigus karusmarjal. Mustal ja teistel sõstrardel põhjustab olulisi kahjustusi harva, sel juhul on vastuvõtlikumad pigem vanemad lehed.
Esimesed haigustunnused ilmnevad suve alguses, kui lehtedele tekivad väikesed, tumepruunid, ümmargused või ebakorrapärase kujuga laigud, mis on hajutatud üle lehepinna. Ohtral esinemisel võivad laigud ühineda, nakatunud lehed muutuda kollaseks (eelkõige karusmarjal) ja hooaja keskel variseda.
Väikesed hallid viljakehad (eoslaagrid) arenevad kahjustatud lehtede ülemisel ja alumisel pinnal. Kahjustused võivad esineda ka vartel, leherootsudel ja viljadel piklike haavandite kui ka pisikeste mustade täpikestena. Tõsiselt nakatunud marjad lõhenevad ja kukuvad maha.
Haigustekitaja talvitub varisenud lehtedel. Kevadel arenevad varisenud lehtedel väikesed seenetaolised viljakehad (lehtereoslad), sealt vabanevad kotteosed, mis levivad õhus ning nakatavad äsja arenevaid lehti.
Vihmane ilm soodustab eoste vabanemist ja nakatumist. Pärast kotteostega nakatumist 3–4 nädala jooksul arenevad eoslaagrid, mis toodavad koniide ning vihma pritsmetega nakatavad terveid lehti. Sademeterohkel aastal on haigus tõsine.
Haigustunnused ilmnevad meie oludes üldjuhul juuni teises pooles, ulatuslik levik eoste abil toimub augustis.
Haigus vähendab taime elujõudu, võrsete kasvu, õiealgmete moodustamist ning saagikust. Mitmeaastane tugev haigestumine vähendab põõsaste vastupidavust talvele.
Tõrje ja ennetusmeetmed
Eemaldage ja hävitage põõsaste alt varisenud lehed. Harige põõsaste alused. Lõigake parema õhuringluse ja kuivamistingimuste tagamiseks põõsaid.
Vajadusel saab kasutada fungitsiide, pritsimist alustada alates esimese lehe täissuurusest. Sügisene pritsimine hävitab varisenud lehtedel haigustekitajaid.
