Sõstra- ja karusmarja helelaiksus (Mycosphaerella ribis) on mustal sõstral üks olulisemaid seenhaigusi, kuid haigustekitaja kahjustab kõiki sõstra perekonna liike.
Haigustunnused ja levik
Esimesed haigustunnused ilmuvad kevadel alumistele lehtedele. Laigud on lehtedel algul pruunikad, hiljem keskelt valkjashallid, nurgelised, 2-3 mm läbimõõduga, tumedama äärega. Hiljem on laikude kohal lehe ülemisel poolel väikesed mustad täpikesed- seene pükniidid ehk algeoslad. Neis moodustuvad eosed võivad nakatada uusi lehti kogu kasvuperioodi jooksul.
Nakatuda võivad ka võrsed ja viljad. Lehtede assimilatsioonipind väheneb, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt.
Nakatumine muudab noored põõsad külmaõrnaks ning võib mõjutada pungade arengut paaril järgneval aastal.
Haigus on hästi märgatav hilissuvel, sageli esineb samal taimel koos sõstra-lehevarisemistõvega.
M. ribis säilib saprofüüdina nakatunud mustsõstra langenud lehtedes. Sulgeoslad arenevad saprofüütsest seeneniidistikust. Kevadel vabanevad kotteosed, mis nakatavad arenevaid lehti. Sellest, esmasest infektsioonist, saab alguse (mittesugline staadium) järjestikused nakatumised ja eoste teke, põhjustades helelaiksuse epideemiaid.
Ennetamine ja tõrje
Haiguse levikut soodustab soe ja niiske ilm ning tihe taimik.
Harvendage põõsaid. Varisenud lehed riisuge kokku ja põletage.
Koduaias pritsige komposti ja nõgeseekstraktiga. Vajadusel kasutage keemilist tõrjet, kõige tõhusam on, kui fungitsiidi kasutamine ajastatakse nii, et vältida kevadel esmast kotteoste nakkust.
